kolmapäev, 25. veebruar 2015

Kakskümmend-viis-null-kaks-kaks-tuhat-viisteist

Hei-hei.

Olen jällegi tagasi täitmas oma blogi. Selle nädala ülesandeks oli vaja teha üks sisukas ja ilmestatud jutt oma nädalast ja lisada enda tutvustus ja pilt. Lause teise poolega sain ma kenasti hakkama, nüüd tuleb kirjutada ka oma tegemistest. 
Kuna ma puudusin eelmisel nädalal, seoses reisiga Rootsi, siis saa
n võtta kokku hoopis kahe nädala sündmused. Jutt tuleb nii sisukam ja pikem.
Alustaksin siis eelmise nädala algusest, mis oli minu jaoks üsnagi vaikne.
Teisipäeval oli võõrkeelte nädala autasustamine ja minul oli au saada Vene keele ristsõna eest kolmanda koha. Ma olen selle üle õnnelik, sest vaatamata kõigele on Vene keel üks sellistest tundidest, mida ma võin nautida. Seal on super õpetaja, tore seltskond ja hästi sisustatud tund. Kombo missugune!
Kolmapäev on olnud läbiaegade üks lihtsamadest päevadest. Aga 18.veebruar oli eriti lihtne ja sisemuses valitses suur ärevus. Nimelt sõitsin ma B-klassiga kaasa nende klassireisile Rootsi. Päeval olid 4 esimest tundi, vahepeal 2 tundi vabad ja siis oligi minek. Kuid see päev ei olnud nii-sama muretu, nimelt ma suutsin minna tülli inimesega, kes mind sinna üldse kutsus ja kellega koos me planeerisime seda reisi veeta. Kuid siiski kõik lõppes hästi ja mõlemad said aru, et see on nõme, ning me saime lepitud. Igastahes laev väljus meil 18,15 ja kooli juurest sõitsime välja juba 15.00. Kui nüüd aus olla siis sadamasse jõudes oli selline uhkem tunne, et just mina saan minna nende klassiga Rootsi, mitte kes iganes meie klassist. Sadamasse jõudsime umbes 5 paiku. Siis saime kätte enda pardakaardid ja asusime teele laeva peale. Kajutid olid neljased ja grupid olid juba ammu valmis tehtud. Õpetajad koos osade lastega asusid 5ndal korrusel, aga need nii öelda pasatskid asusid 8ndal korrusel, k.a mina. :D 
Esimesel kui ka teisel õhtul käisime me laevas ringi ja olime kajutites, süda ööl aga viibisime show paaris.
Neljapäeva päeval me käisime Vasa muuseumis ja kuningalossi juures, hiljem Eesti-Rootsi kooli juures ja ühe kõige väiksema tänava juures terves maailmas. Pärast kohustuslikke asju oli meil 3h vabaaega.
Tagasi sõites oli kõik sama, ainult õhtul saime nautida Rootsi lauda, kus silmadega tahaks süüa kõike mis seal on aga sööma asudes ei jõua midagi. :D
Tagasi Pärnus oli olla imelik, vaatamata sellele, et ainult 3 päeva sai eemal oldud. Kõik oli nii vaikne ja teistsugune. Kuid hea oli tagasi olla.
Nädalavahetus oli mul rahulik, millegagi üllatada küll ei saa.
Selle nädala Esmaspäeval oli hea lühike päev, 2 tundi koolis ja hiljem marssimine, millele järgnes Elina Borni ja Stig Rästa kontsert. Marssimine on iga aastane ühistegevus, kus saab näha tuttavaid ja samas võtta klassiga jälle millestki toredast osa. Kuid selle kontserti koha pealt olen ma täiesti aus. See oleks võinud toimuda suuremas saalis sest, et rahvast oli palju ja minu sugusestel lühikestel inimestel oli meeletult raske sealt üldse midagi näha.
Teisipäeva oli samuti rahulik, algselt olin kodus, lihtsalt puhkasin. Siis sain paariks tunniks sõbrannaga kokku ja õhtul läksime emaga ta vana tuttava poole õhtusöögile, n.ö vanade mälestuste meenutamiseks. (Muidugi ei istunud mina nende juures ja ei memuaaritsenud:D)
Pilt, mis peaks tähedama merelaineid millest tulevad välja teemandid.
Midagi mida päriselt olla ei saa.
Minu fantaasia.
Täna, kahekümne viies veebruar on täiesti tavaline rutiinne päev, millest pole midagi kirjutada. Aga siiski MA ARMASTAN SEDA KEVADIST PÄIKEST, PÄIKE ON MU PATAREI! 
Lõpetuseks lisan mõned pildid oma reisist ja kui aega on lisan ka paintis joonistatud pildi. :)
Laeva koridorid.

Mõned klõpsud mis on tehtud meie kajutis mineku ajal. :)

Öö show-baaris.


Täielikus peohoos. :D

Üritasin mängu mängida. Sain 6nda koha 8st. 






Fantastilised alkoholivabad mohhitod.

kolmapäev, 11. veebruar 2015

Sõbrapäev-on-tulekul

Heips jälle!

Kirjutan selle posituse varem kui ma arvasin. :)
Nagu me kõik teame on kohe-kohe tulemas sõbrapäev. Päev kus peab veetma ääretult palju aega nende kõige kallimatega. Sõbrapäeval tuleb anda teistele seda, mida anda on.
Seoses sõbrapäevaga pidime ka informaatikas koostama sõbrapäeva kaardi läbi pic-monkey, mis oli jällegi uus kogemus. Siiamaani olen ainult pilte tuuninud seal, mitte kaarte teinud.
Lisan ka oma pildi kohe siia, aga senikaua ma soovin teile kõigile kõige paremat sõbrapäeva! KALLISTAGE ja veetke aega inimestega keda peate enim kalliks!
PS! Ärge siis unustage tublid olla! :))

kolmapäev, 4. veebruar 2015

Kaks-tuhat-viisteist-üheteistkümnes-veebruar

Hei!
Selle blogi lõin ma selle mõttega, et kunagi aastate pärast teada, mida huvitavat on minu koolis toimunud. Viimasel ajal on olnud minu nädalad eriti aktiivsed. Ühel nädalal on tervisenädal, kus peab klassiga läbi viima 2015 sammu ja osalema tihti erinevatel loengutel, teisel nädalal on aga stiilinädal, kus sa saad tulla kooli kas tuduriietes, Justin Biebrina või hoopis kellegi muuna. See on minu blogi nr 1. Ja esimene just sellepärast, et aastaid tagasi ma ei olnud bloggeri keskkonnast midagi kuulnud. Kahju küll, või mis? Kuid nüüd oli seda eeskätt informaatika tunnis vaja ja nagu näha olen jõudnud punkti. kus mul on see täitsa olemas. Isegi kui see on minu kooli blogi, siis kavatsen ma luua sellest midagi eriti põnevat ja huvitavat. Ütleme nii, et selle blogiga ma ei kavatse n.ö sahtlisse kirjutama hakkata, vaid kavatsen seda ka jagada. Ma küll ei kujuta ette mis teemadel ma seda teha kavatsen, kuid nagu öeldakse, elame-näeme.
Üleüldiselt kui rääkida endast ja enda privete life'st siis selle kallal ma vinguda ei saa. Kuigi ma olen maailma kõige rohkem vinguvam ja iga asja suhtes diskrimineeriv siis läheb mul hästi. Koolis olen suutnud järjel pidada, see tähendab, et praegu olen viieline õpilane. Käitumise kallal saaks küll nuriseda, kuid see selleks. See pole minu hinnata, või mis? Vaatamata sellest, et mu vanemad läksid hiljuti lahku, olen ma ÕNNELIK laps edasi. Nad on minu vanemad ja seda ei saa kuidagi muuta. Isegi mitte vahemaa. Koolis polegi mul sellist tundi, mida ma otseselt kardaks või kuhu üldse ei tahaks minna. Tuleb võtta rahulikult ja siis laabub kõik ise. Minu jaoks on ääretult tähtis vanasõna- Ennem Töö, Siis Palk. Mina isiklikult järgin seda puht südamlikult ja praeguse hetkeni olen ma jõudnud punkti kus viitsimist pole, kuid kõik läheb ikkagi hästi.
MINU SUURIM NÕRKUS ON TEHNIKA! Ilma oma telefoni ja arvutita on juba 45 minutit raske ilma olla. Seda kutsutakse vist sõltuvuseks. See on kasvanud kõigest paari aastaga ja ilmselgelt see on enamus minu vanustel. Ma ei ole tegelikult nii loll, et ei saa aru et see on meeletult vale kuid please, what can i do? 
Mulle tundub, et asi pöörab liiga isiklikuks ära ja peaks tänaseks lõpetama. Uue posituse teen nii pea kui saan ja nii pea kui saan teema.
Lisan pildi oma super klassist! :)

Loodan, et saite vähemalt natukegi minust ja minu elust aimu ning veel enam loodan, et te ka nautisite seda. :)